Monday, September 5, 2011

Tegemisi oi kui palju :)

Alates 15.august sain hakata nautima oma väljateenitud puhkust. Algas see Münchenis käiguga, mille ajal viibis Kenny nädalakese Briti juures. Lootsin, et jookseb ta seal mõneks ajaks oma isu täis, aga oh ei saa tema eal oma jooksuisu täis. Seda kinnitas kohe järgmisel päeval trenni minek. Täiesti väsimatu sell!
Ja keeldus ta hoiul olles söögist või siis sõi väga vähe, ei tea kas oli väike masendus kallal... Igatahes koju tulles on ta hakanud kenasti sööma. Ja pidevalt jääb nüüd kausi taha veel tükiks ajaks seisma, kui see tühjaks on tehtud, et kas saaks äkki lisa???

01.september

Seoses Tarkuse päevaga korraldas meie koerteklubi Säde Tartus agility mängude õhtu, millest osa võtsime.
Algselt oli Kenny oma arguse tipus, värises ja ila tilkus, kuna ümberringi oli palju rahvast ja käisid ka muud üritused. Paugutati õhupalle, räägiti mikrofoni, muusikat lasti kõlaritest. Mõtlesin, et no see koer küll täna platsil ei jookse, vaid jookseb platsilt minema. Aga kui starti läksime ja ta aru sai, et hakkame takistusi jooksma, kadus ta hirm silmapilkselt ja asendus hasardiga. Ta ei pannud enam tähele inimesi ja helisid raja ümber, oli keskendunud. :)

1.mäng - SPRINT: 45 sekundi jooksul tuli joosta agility platsil takistusi ületades nii palju ringe kui aja sisse mahub.
Kenny:

2.mäng : Tuli läbida agility rada, aga enne igat tunnelit tuli sinna olevasse korvikesse panna 1 tennisepall.
Kenny:

3.mäng - meeskondlik teatevõistlus
: Võistkonnas oli algaja(AO) ja edasijõudnud(A2/A3) koer paaris. Algaja alustab ja jookseb pool ettemääratud rajast ning seejärel edasijõudnud koer jookseb oma poole rajast, aeg läheb kinni siis, kui edasijõudnu lõpetab.
Kenny/Relly: 11-st 7 koht.

NB! Panen siia tulemused, kui need minuni jõuavad!!!

02. september

Taas trennipäev + sellele järgnes veel kuulekuse trenn :)
Kuna kuuleks toimus seal samas kus meie agility trenngi, ja oli vabu kohti, siis mõtlesin, et võiks vaadata ju esimese trenni ja midgai kõrva taha panna. Ja siis hakkasin peale trenni veel rohkem mõtlema, et me vist hakkame seal käima ja õpime veidi kuulekust juurde, kuna see ei jookse mööda külge maha. Et meie eesmärk ei ole kohe mitte kindlasti hakata kuulekuses võistlustel käima, vaid et Kenny rohkem mind kuulaks, jälgiks. Et mina oskaks teda paremini korrale kutsuda :) Ma ei saa väita, et Kenny oleks mingi huligaan või täiesti sõnakuulmatu, sest ta lihtsalt pole seda. Aga kuna ta on nii energiline, siis tal läheb vahest meelest ära, et Heiii Mina olen ka siin!!! Probleeme valmistab kohati tema argus, aga see järjest väheneb. Jaluamise poole pealt ta mul pidevalt kõrval ei käi, aga ei tiri ka nagu ta seda pisikesena tegi. Nüüd mõni kord kui leiab erilise lõhna ja tahab hakata seda mööda minema, siis unustab, et on rihma otsas, ja siis ma lihtsalt jään seisma ja ootan millal ta otsustab mulle tähelepanu pöörata, et saaks edasi liikuda. Kohati on ka probleemiks teised koerad, kelle poole võiks mõnikord joosta, aga samas ei tee ta seda ka iga kord, talle ka igasugused ei meeldi :D Ja nende igasuguste hulka kuuluvad miskipärast endiselt vanemad mehed/naised ja ülekaalulised, aga samas on ta ka nende suhtes valiv. Mõnikord salaja nuusutab küll, aga kui tema poole vaadatakse, siis tuleb sealt vastu ainult urin, haugatus või turris karvad.

3.september - Match show ja trikivõistlus Ülenurmel

Algas trikivõistlusega, kus näitasin mõningaid asju, mida Kenny teha oskab, esikolmikusse küll ei jõudnud, aga nänni saime ikka :D
Näituse poole pealt osalesime allapõlve koerte ringis, kus võeti ringi kaks koera korraga ja anti ühele sinine, teisele punane lint, meil õnnestus saada punane, sest Kenny suutis isegi ilusti ringi liikuda. Punaste ringist kahjuks edasi ei saanud. Liikumist oleme veidi harjutanud ka, kuna Viimsi näitus suht lähedal. Ta oskab küll kenasti liikuda, aga probleemiks on see, et algselt vaja ju ring üle nuusutada, ja siis saab nina püsti poole käia. Ei nohh, eks mina ikka olen selles süüdi, alati on omanik süüdi!!! :)



4.september - Viljandi agility eksam

Viimasel registreerimise päeval otsustasime osaleda. Hea et sai seda tehtud!
Ilm oli ilus päikseline ja Kenny nagu ikka elujõudu täis. Kenny osales siis midi klassis.
 Esimese jooksu Kenny võitis, teistes kahes kahjuks tulemust ei saanud, aga püsis ta ilusti mul stardis, ilma igasuguse abita ning oli muidu tubli.
Ja kui ma nüüd siis esimese raja ideaalaegu ja meie tulemust võrdlesin, siis sain aru, kui kiire ta on.
Iga raja kohta antakse ideaalaeg, mille sisse tuleb mahtuda ning öeldakse ka raja pikkus ning kiirus, millega joosta, et sellesse vahemikku mahtuda. Võite siis vaadata võrdlust järgnevalt:

Raja pikkus: 122                      Kenny tulemus:
Ideaalaeg: 45.19 sekundit                                   Aeg: 24.16 sekundit
Kiirus: 2,7 m/sekundis                                        Kiirus: 5.05 m/sekundis

See, kes Kenny järel teisele kohale tuli, tema aeg oli 40,57 sekundit ja kiirus 3,01m/sek., see on võidetud pea poole kiiremini :)
Sellel rajal jooksid Kennyst kiiremini vaid maksi klassi suurtest koertest 3 koera. Mis on supertulemus!
Nüüd mõistan kui kuradi kiire koer mul on ja ma pean temaga ju sammu pidama!!!






Kohtumiseni!





Saturday, August 6, 2011

Hellooouuuu!!!

Mis siis üle pika aja taas toimunud on...
Kenny oli vahepeal haige, midagi läkaköha taolist, antibiootikumide peal, aga õnneks see ei kestnud kaua, ja siis meil oli lihtsalt rahuperiood.
24.juuli oli verejälg, mis oli omamoodi huvitav kogemus. Mul ega Kennyl polnud õrna aimugi, mida see endast kujutab, aga õige pea saime seda teada.
Kenny panime pika nööri otsa ja siis see jahimees kutsus meid enda juurde ning ütles, et siit alustate.
See tähendas seda, et Kennyl oli aega 2 minutit verejälje leidmiseks ja mööda seda minema hakkamiseks. Jälje leidis ta ilusti üles, aga tundus, et jälgede vahed on suht pika sammu peale tehtud ja Kenny võttis hoopis miski muu jälje üles ja läks valesti ning mina ei osanud ka teda esimesel korral kuidagi aidata/juhendada. Siis sai 2.min. täis ja oligi kogu lugu. Hiljem oli aga võimalus seda korrata, siis leidis ka jälje üles ja hakkas muudkui liduma, ma lendlesin lausa taga. Tundus, nagu ajakski mingit jälge ja liikus suht õiges suunas. Kohati aga kaotas vist jälje, kuna tõstis koonu maast lahti mõnel korral. Lõppu jõudes oli seal suur metssiga, kellele ta loomulikult läheneda ei julgenudki :D Mis jahimees siit ikka tulla saab siis :) Aga ega see mee eesmärk polnudki, pigem lihtsalt hea vaheldus nii endale kui koerale.

30.juuli sai Ülenurmes näitusel käidud, kus oleks võinud muidugi paremini minna, aga mis teha, ei võtnud ma ju Kennyt näitusekoeraks, aga areng on sellegipoolest toimunud. Ringis seista oskab ta väga ilusti, aga liikumine on me patt. Tartus suht vähe tegelasi, kes näituseringe teevad, ja tihti ei sobi nende pakutavad ajad ja igast muid segavaid faktoreid. Kui meie agility treener muret kuulis, et Kenny ilusti liikuda ei oska, siis ta on edaspidi mõnikord valmis meid trennis juhendama. Sest meie suur mure ongi see, et me elame Britist liiga kaugel, et oleks keegi, kes meie kallal kommenteeriks, et mida me valesti teeme. :)
Augustis me kahjuks ühelegi näitusele ei jõua, kuna olen eestist eemal, aga samas ka finants ei luba kõike. Aga võibolla ongi see aeg hea liikumise harjutamiseks, et tulevikus veel paremini läheks. Saime siis hindeks väga hea.
31.juuli olime taas Ülenurmes, järgmisel tunnelikarikasarja etapil. Kenny teine võistlus agilitys!

Selle päevaga jäin väga rahule, sest mu koer on nii tubli!!! See ala sobib meile vist kõige paremini :)
Oli taaskord 2 rada; tunnelirada, kus vaid tunnelid - 12 või 13 tunnelit ja agilityrada - kus lisaks tunnelitele oli kott.
Kohtunik oli soomest ja mõlemad rajad olid väga keerulised, need ei tundunud sugugi algajate omad olevad. Esimesel rajal pidin ise tegema väga palju pöördeid, et koera paremini/kiiremini õigesse tunnelisse juhtida. Teisel rajal olid tunnelite otsad väga lähestikku ja see tegi asja raskeks.
Startisime kolmandana, Kenny oli stardis taas nagu pöörane; laske mul juba joosta...aaaaaa!!! Tema tundub küll olevat selline koer, keda pealtvaatajad ja teised koerad rajal absoluutselt tähelepanu ei pälvi, teda ei huvita need, ta oleks kui üliinnukalt rajale keskendunud, saaks ainult joosta.
Kui start oli antud, siis hakkasime liduma, uskumatu kui kiirest peab jooksma, et Kennyga sammu pidada ja selle sees veel mitu pööret teha jõudma. Kui lõetasime, siis mul polnud õrna aimugi kuidas meil läks, sest olime vist mõlemad nii süvenenud, sain hetkega aru vaid sellest, et olime raja läbinud ilma ühegi veata, täiesti puhas rada, uskumatu. Ja kui kuulsin teisi ütlemas, et nii kiired, siis sain aru, et meil läks ikka hästi :)  49-st kuuendaks jäämine on ju ülivõimas tulemus!!!
Teisel rajal kahjuks nii hästi ei läinud, saime disklafi. Seda seetõttu, et kuna tunnelid olid niivõrd lähestikku, ja pidi veel igast pöördeid tegema,
. Ühe tunneli juures mul jooksis hetkeks juhe kokku ja kuna koer vaatab ikka peremeest, siis Kenny võttis ühte tunnelit kaks korda järjest, kuni mul mõttehetk oli ja siis ei läinudki see rada arvesse. Sellegipoolest jooksime raja lõpuni ning kuna esimese raja aeg oli ülikõva, siis kahe raja kokkuvõttes jäime 49-st 21-seks!!! Olen väga rahul!
Järgmine võistlus agilitys on 18.09. Tallinnas (Sepapaja 12)!!! Ootame Kenny õdesid-vendi kaasa elama!!! :)

Vahepeal oli võimalus Kennyt veel lapsehoidjana rakendada, mis tal suurepäraselt välja tuli :)

Wednesday, July 6, 2011

Agility laager 2011 Kiidjärvel

Heia - Heia!

Käisime 1-2.juuli agility laagris. Ja oi kui tore seal oli. Koeri oli igasuguseid ja sai trenni-trenni-trenni!

Reedene päev algas saabumisega Kiidjärvele, koera puuri püsti löömisega ning soojendusharjutustega. Kell 11 algas trenn, mis kestis 2 tundi. Grupis oli meid 4, seega sai ikka vahepeal jalga ka puhata. Ilm oli ilus.
Peale trenni sai käidud ujumas koos koertega, Kenny oskab väga hästi ujuda ;)

Millaski sai lõunat söödud, siis niisama hängides teiste trenne vaadata. Õhtul oli paarides võistlus agility raja läbimisele ning sinna vahele veel grillimine.

Rada oli päikseloojangus vaba ja võis seal niisama harjutada. Lasin Kennyl paari asja teha, videod siis...


23 ajal viskasime telki pikali ja sinna jäime kuni hommikuni, uni oli väääääääääga magus :)

Järgmisel hommikul hakkas trenn kell 10. Sellele eelnevalt väike loeng klubi Koeruse poolt.
Oli taas 2 tundi trenni ja oi kuidas päike võttis!!! :) Ja sellega seoses sulistasid koerad aeg-ajalt veevannis.


 Peale treeningut käisime taas ujumas, kenny jooksis kohe hooga vette.
 



Õhtul koju jõudes läksime praktiliselt kohe magama ja uni kestis hommikuni, Kennyl veel järgmise päevagi.
 Aga laager oli viimase peal lahe ning kindlasti tahame seda korrata, kui võimalust tuleb.
 Aga senimaani harjutame, ja harjutame. Täna õhtul lähmegi Kiidjärvele trenni! :)

Tuesday, June 21, 2011

Tallinna VI r. näitus, IRO kevadpäevad ja esimene agility võistlus

Sain juba pragada, et blogi ammu uuendanud pole :D Tegemist on lihtsalt meeletult palju, suvine aeg juuuuuu ;)

Juuni algas näitusega Tallinnas, kus oli mõnusalt suvine ilm, rahvast palju ja koeri veel rohkem. Näitus läks meil väga hästi, sest oleme Kenny seisakut harjutanud ja harjutanud. Ma ei võta ette, et ohh täna on see päev, kus harjutame ainult näituse asju ja muud ei tee. Meil käivad asjad hoopis lõbusamalt :) Nimelt olen suutnud Kenny nõndaviisi välja õpetada, et korteri uksest sisse tulles ta esmalt istub nurka maha ja ootab, millal ma võtan ära oma jalanõud ja võin ka veel toariided selga panna ning seejärel tema kaelarihma eemaldan, siis annan käsu "Kenny pessu!" ja ta lippab otsejoones vannituppa duššinurka. peseme puhtaks käpad, seejärel hüppab ta käterätikule ja kui jalakesed on kuivatatud, siis enne vannitoast väljumist panen ta näituseseisakusse ja alles siis võib ta mööda tuba hullama minna. Sealt see tulebki ;) Ringis liikumist peame niisama harjutama, sest selles olen ma veel koba :D Aga näitusel õnnestus meil siiski saada hinne suurepärane ja tubli II koht! :)




10.juunil toimusid üldintensiivravi kevadpäevad, kuhu otsustasin ka Kenny kaasa võtta, hea sotsialiseerimiskursus talle. Rahvast polnud meeletult, aga palju siiski. Algul oli Kenny veidi tagasihoidlik, aga hiljem kui sai metsas joostud ja palli mängitud, siis oli ta kõigiga sõber, ja tahtis ta ainult joosta ja joosta ja mängida, lõunauinak jäi põnevuse tõttu ka vahele ja seega magas ta järgmise päeva maha J Minu üllatuseks oskab Kenny väga edukalt õhupalliga mängida, seda ninaga tõugates kõrgemale lükates. Sai ikka tükk aega mängitud, ennem kui ta õhupalli katki hammustas :D





Ja kõige põnevam üritus toimus 19.juunil Pärnus, kus Kenny sai võimaluse oma oskusi näidata esimesel agility võistlusel. Osales ta alles A0 kategoorias, kuna kõigest 13.kuune, ametlikult saab kätt proovida 18.kuuselt. Sellele eelneval kolmapäeval sai trennis veel harjutada ja siis see kätte jõudiski. Ärevus oli juba mitu päeva sees. Tegemist oli Tunneli karikasarja II etapiga, esimesele me kahjuks ei jõudnud, aga see-eest lähme kindlasti III-ndale! Esimesel rajal oli…hmmm kui õieti mäletan, siis 15 tunnelit!? 
Tegime 2 tõrget, see siis +10sek. ajale. Teisel rajal oli 11 tunnelit, ja oli 1 tõrge ehk +5 sek. ajale. Aga ma jäin ülirahule, sest ikkagi esimene võistlus ja 50-st 27.-ndaks jäämine on minu meelest jube hea tulemus!!!!! Kahju ainult, et ühtki pilti pole, aga püüan seda viga parandada 31.juulil Tartumaal!!!

Sunday, May 15, 2011

Ära kunagi usalda oma koera üleliia!!!

Kuna ma tegelen enesearendamise seisukohast lähtudes veidike joonistamisega, siis käisin ka täna paberit määrimas. Kuna Kenny on olnud mul paaril korral kodus üksi mitte vaid oma pesakastis, vaid ka köögis, siis otsustasin miskipärast ta täna kööki jätta 3 tunniks.
Joonistamine läks taaskord hästi, sain jälle uue pildi valmis ning ühe enam suudan end üllatada ja veenda, et ma siiski oskan ikka joonistada :D
Ja kui ma siis 3 tunni möödudes koju jõudsin, oli täielik vaikus, ei mingit ulgumist, avasin ukse...vastu vaatab Kenny. Nii rõõmus, et ma koju tulin. Mina aga samas jõllitan teda suurte silmadega, et kuda kirevase päralt sa küll köögist välja said, kui uks käib sisse poole lahti ning sellel pole linki, mida alla vajutada.
Ja kui ma siis oma pilgu köögi poole pöörasin, pidi mu süda seisma jääma... ukse juures laiuats suur-suur auk linoleumis. Ta oli köögist välja saamisega nii ametis olnud, et kaevas köögi linoleumi ülesse ja kudagi viisi avas ukse. Täitsa uskumatu koer, enam see ei kordu. Jummala eest magab ta nüüd ainult oma pesakastis!!!! :D

Friday, May 13, 2011

Mai algusega sai väike nunnukas nimega Kenny 1.aastaseks. Nüüd hakkame mehetegusid tegema!!!

Algatuseks:
• Pidasime sünnipäeva.
• Käisme Tartu raekojas lõunal ja toomemäel hängimas ning Kenny kastis esimest korda sel aastal käpad emajõe vette.
• K. jooksis Varal metsakraavi mudas ning katsetas lapsevankri vedu.
• K. võttis vilus päikest.
Päris huvitavalt algas see kuu ja järjest huvitavamaks läheb!

Kolmapäeval sai agilitys jälle käidud, oh seda rõõmu... Nii kui saabume sinna platsile ja Kenny tunnelit või muid huvitavaid takistusi näeb, vaatab ta mulle otsa ja hakkab haukuma-uluma, et miks ma ometigi juba tal joosta ei lase. Tegelt on mul ju jummala vaikne koer, kes haugub või urrab järjest vähem ja vähem vaid turskete habemike või vanadaamide peale, kellest ta aru ei saa, et mida nad tahavad.
Agility platsil lööb ikka huligaansus täiega välja, see ongi tema koht, kus end välja elada saab, kui ta ainult nii kade teiste koerte peale trennis poleks. Haugub ja ulub taas, et miks teine koer jookseb, kui koguaeg võiks ju olla tema kord joosta ja hüpata ning karata nagu segane :D Ja oh seda rõõmu kui saabubki kätte tema kord platsile söösta. Aga oh õnnetust, enne startimist peab ju ilusti istuma ja oma perenaist (mind) kuulama, et kuna käsklus OKEI antakse ja takistusi liduma hakata võib. See tähendab muidugi seda, et iga kord on ka stardis vaja Mansa peale natuke ulguda!! See on tihtipeale lausa koomiline, aga see-eest on Kenny ikka täitsa tubli agility koer, kui platsile saab.
Kahjuks pole mul agility trennidest veel pilte panna, aga kui mu isiklik fotograaf Inzu nüüd lähiajal meiega trenni kaasa tuleb, siis saab ka mõned pildid ;)

Järgmine seik on ees meil Tallinna, kus toimub tagant järele koos teiste kutsikatega sünnipäeva tähistamine :) :)
Ma siiralt loodan, et see kord ei pea Tallinnas tund aega eelnevalt autoga seiklema ja õiget kohta otsima :D , aga never say never, ongi lõbusam. Peab vaid auto kõrimulguni täis tankima, siis võib seigelda küll!!!